Andur on seade või aparaat, mis suudab tuvastada kindlaksmääratud füüsikalise suuruse ja teisendada selle -vastavalt konkreetsele reeglile-kasutatavaks sisendsignaaliks. Lihtsamalt öeldes on andur seade, mis teisendab mitteelektrilise suuruse elektriliseks suuruseks.
Andurid koosnevad tavaliselt kolmest põhikomponendist: andurelemendist, teisenduselemendist ja mõõteahelast.
Tundlik element viitab komponendile, mis on võimeline mõõdetavat kogust vahetult tuvastama (või sellele reageerima); täpsemalt teisendab see mõõdetud koguse-anduri anduri elemendi- kaudu mitte-elektriliseks suuruseks või muuks energiavormiks, millel on lõplik seos algse mõõdetud kogusega.
Teisenduselement omakorda teisendab ülalmainitud mitteelektrilise koguse elektriliseks parameetriks.
Mõõteahela ülesanne on töödelda konversioonielemendist saadud elektrilist parameetrit, teisendades selle mõõdetavaks elektriliseks suuruseks-, näiteks pingeks, vooluks või sageduseks-, et hõlbustada järgnevat kuvamist, salvestamist, juhtimist ja andmetöötlust.
